SA EESTI FORELL

Koelmualade taastamisest ja selle tulemuslikkuse hindamisest – lühiülevaade hiljutisest uuringust Taanis

Seda, et Taani riigis on midagi mäda, nentis juba Marcellus Shakespeare'i "Hamletis". Eesti forellisõbrad võib-olla juba aimavad lugedes pealkirja, mis selles kuningriigis korrast ära on. Nimelt on 98% Taani jõgedest-ojadest praeguseks kanaliseeritud ning need 2% jõgedest, mis on jäänud sirgeks tõmbamata, kannatavad omakorda suure settekoormuse all. Kui siia lisada veel laiaulatuslik kasvatustest pärineva kodustatud forelli asustamine ja arvukate paisude olemasolu, siis on arusaadav, et kohalike forellipopulatsioonide olukord pole Taanis just kõige roosilisem. Sellest tulenevalt peetaksegi rändetõketena toimivaid paise ning sobiva kudesubstraadi puudumist Taanis kõige oluliseimateks forellipopulatsioonide arvukust piiravateks teguriteks. Koelmualade taastamisega on Taanis ka viimased paarkümmend aastat aktiivselt tegeletud – hinnanguliselt on taastatud üle 1000 lõheliste koelmu-ala! Samas on väga harva põhjalikumalt uuritud, kas taastatud koelmu-alad ka oodatud rolli täidavad ning seda eriti mõne aasta möödudes.

Hetkeprobleemid Eesti lõhejõgedel (2006)

Järgnev artikkel on fragment Sihtasutus Eesti Forelli liikme, Jarko Jaadla diplomitööst "SPORTLIKUST LÕHEPÜÜGIST (TÜRI 2006)", mis teeb ülevaate hetkeprobleemidest Eesti lõhejõgedel.

(Tehis)koelmute hooldamisest ja uuendamisest 2009. aastal

Tänavu möödus 10-aastat esimese tehiskoelmu rajamisest forellijõele. Arvatavasti oli see esimene kunstlikult rajatud forellikoelmu Maarjamaal üldse. Tehiskoelmu vaimseks isaks oli tuntud forellikütt ja forellijõgede kaitsja ning edendaja Kalle Kroon.

Farmikala

Briti saartel loetakse kasvandusest lahtipääsenud kalu veekogu reostuseks. Järgnev artikkel on tõlgitud ja avaldatud „Kalastajas” professor Andrew Fergusoni lahkel loal. Professori uurimistöö (2003) käsitles küll Atlandi lõhet, ent asjatundjate hinnangul ei erine kõnealused probleemid märkimisväärselt Läänemere lõhe omadest. Samuti võib eeldada, et meie valdava kasvanduskala – vikerforelli, mis Eestis lisaks võõrliik ja looduslikult ei paljune – vabasse vette sattumise ohud on mitmeti sarnased.

Maaomanik õgvendas loata Raudna jõe voolusängi

Pärsti valla Alt-Tobra talu omanik lasi Raudna jõe lookele kaevata kraavi, mis suunab vee läbi tema kodutiigi, võtmata arvesse, et jõgi on forellide kaitseala.

Eelmised | 0 | | 1 | | 2 | | 3 | | 4 | | 5 | | 6 | Järgmised