SA EESTI FORELL

Kalakaitsest Eestis meie lähiminevikus, eriti Järvamaal

Rootsi kalandusajakirja „Fiskevarden“ 2002.a.märtsikuu numbris oli lugeda ka Eesti-ainelisi kirjutisi, neist üks kandis intrigeerivat pealkirja „2400 silmapaari kontrollivad korda sisevetel.“ Silmas oli peetud Järvamaa jõgesid ja järvi, mis olid aastail 1960-1994 antud Järva (tollal Paide)Kalastajate Klubile hallata.

Viis aastat sihtasutuse Eesti Forell tegevust

Kala võiks alati rohkem olla. Isegi kui meile vahel tundub, et teda on ühes või teises veekogus piisavalt, siis järgmise korra nigel saak võib panna seda arvamust muutma. Eriti vähe paistab olevat paremaid kalu – see tähendab nii kulinaarselt etemaid, kui neid, keda meelsamini püüda tahetakse. Küsige ükskõik missuguselt kalamehelt või kalurilt. Kipub nii olema, et teadlased kinnitavad seda juttu – paljude, just enim kalastajat huvitavate liikide, nagu lõhilaste, paiguti ka ahvenlaste, haugi jt, olukord on muret tekitav. Paremini käib nende kalade uim, kelle nõudmised elu- ja sigimispaikade suhtes on tagasihoidlikumad ning kellele püügisurve on väiksem.

Forell soolaga ja soolata

Artikli originaal ilmus ajalehes Võitlev Sõna nr. 136; 20 nov. 1984 a. Autor Ilona Sääsk

Robert Allpere on õpetanud suurema osa oma elust matemaatikat ja seigelnud pea kõik nädalavahetused, puhkuseajad mööda metsi ning jõgesid. Sealjuures oli forellipüük ettekääne ja looduses viibimise vajadus. Aeg on pöördumatu, kunagised läbielamised settinud mälestuteks. Aga tahtmine käia ja näha on vanal mehel tugev, nagu poleks vahepealseid aastaid olnudki

Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis

Siin-seal kirjanduses on pakutud, et ajalooliselt piirdus jõeforelli looduslik levila meil vaid paari jõega Lõuna- ja Põhja-Eestis. Seevastu Kesk-Eesti jõgedesse asustas forelli inimene või pääses ta levima kalakasvandustest. Kas see siiski oli nii?

Buldooseri ja kopaga looduse ve(r)esoonte kallal

Büroolaua taga istuv ametnik keerab kraanist vett ja joob tassi kohvi. Talle ei tule pähegi, et ilma puhta mageveeta ei saaks kohvi teha. Veelgi enam: et inimorganismis on tervelt 70% vett. Asetanud lauale järjekordse metsakuivendusprojekti, asub ta reipa entusiasmiga tõmbama joonlaua ja pliiatsiga jooni Emakese Looduse pinnale: „Siit tõmban trassi jõkke. Mis forellijõgi? Mis Natura? Need on meie jaoks eesvoolukraavid metsa(reo)veele. Siin aga kuivendame ära Paide linna veehaarde – ülimuslik on mets, linn vaadaku ise, kust vett võtab, vett on meil küllalt!“

Eelmised | 0 | | 1 | | 2 | | 3 | | 4 | | 5 | | 6 | Järgmised