SA EESTI FORELL

Baeri seadus ja meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus

Viljaka universaalteadlasena süvenes Eesti tuntumaid rahvusvahelisi teadlasi Karl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vähenemise ka jõeorgude asümmeetria põhjustesse. Miks on jõesängid sageli nii käänulised?

Euroraha aitab taastada jõgesid endisel kujul

2009. aastal kinnitati projekt, mille järgi taastatakse Euroopa ühtekuuluvusfondi toel 11 Eesti jõe looduslikku seisundit [4]. Muidugi rõõmustab see iga loogiliselt mõtlevat kala- ja loodusmeest. Viimase sajandi ulatuslikud maaparandustööd, liigväetamine ja reostamine on teinud kõvasti kahju kalade kude- ja elupaikadele [vt. ka 1]. Nüüd saab Homo sapiens oma jõhkrusest ja võhiklusest korda saadetud kuritöid veidigi leevendada.

Lõhilaste kudealade taastamise metoodikad

Käesolev artikkel käsitleb Eestis leiduvate lõhilaste (Salmonidae) sugukonna lõhe (Salmo) perekonna kahe liigi – lõhe (Salmo salar L.) ja forelli (Salmo trutta L.) kudealadele taasloomise võimalikkust ja meetodeid. Töö püüab leida vastuseid küsimustele milliseid bioloogilisi ja geomorfoloogilisi tegureid peab arvestama lõhilaste kudealade loomisel või taastamisel, kui püsiv on tehtu ja mis määrab kudeala edukuse järelkasvu taastajana?

Kronolaxfiske Mörrumsan projekt pärlikarpide elu- ja kudepaikade rajamiseks Mörrumi jõel Blekinges, lõuna-Rootsis.

Lõuna-Rootsis, Mörrumi jõel viidi läbi juba kaua aega planeeritud projekt, mille eesmärgiks on pakkuda ohustatud pärlikarbile Mörrumi jões paremaid ellujäämistingimusi. Projekti sihiks oli rajada rohkem elupaiku kruusa paigutamise näol piirkondadesse Hemsjö ülemise ja alumise elektrijaama vahel. Juurdepääs piirkondadesse puudub, ja seetõttu paigaldati kruusa helikopteri abil.

Angerja levikust Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksul 300 a. tagasi

Tänapäeva eestlasele seondub angerjas ikka kas Võrtsjärve või mere, vähem ka Peipsiga. Peaaegu täiesti on aga unustatud angerjas kui meie jõgede kala. Unustus kajastub ka ametlikus suhtumises. Kultiveeritakse vaid asustust järvedesse, unustades ära, et näiteks Võrtsjärve investeeritud angerjad ei anna taastootmist- tegu on vaid ühekordse investeeringuga, mida tuleb pidevalt korrata, et sugu välja ei sureks.

Eelmised | 0 | | 1 | | 2 | | 3 | | 4 | | 5 | | 6 | Järgmised