SA EESTI FORELL

Lõhilaste arvukuse suurendamise võimalused Pärnu jõe näitel

Inimtegevuse tagajärjel on Läänemere vesikonna lõhilaste populatsioonide olukord aastakümnete jooksul halvenenud. Suur osa sobivaid elupaikasid jõgedel pole käesoleval hetkel lõhilastele kättesaadavad. Seetõttu tuleb nende liikide lõhilaste arvukuse tõstmiseks kaaluda mitmeid leevendusmeetmeid. Nii on ka Pärnu jõgi kudemiseks ja elupaigaks lõhilastele kättesaadav ainult osaliselt, kuna jõele on aja jooksul rajatud mitmeid rändetakistusi, millest mõned on kujunenud kaladele ületamatuteks.

Baeri seadus ja meandrid kui vooluveekogude taastamise põhialus

Viljaka universaalteadlasena süvenes Eesti tuntumaid rahvusvahelisi teadlasi Karl Ernst von Baer peale kanade ja naiste munaraku, eestlaste endeemiliste haiguste ja Peipsi kalastiku vähenemise ka jõeorgude asümmeetria põhjustesse. Miks on jõesängid sageli nii käänulised?

Lõhilaste kudealade taastamise metoodikad

Käesolev artikkel käsitleb Eestis leiduvate lõhilaste (Salmonidae) sugukonna lõhe (Salmo) perekonna kahe liigi – lõhe (Salmo salar L.) ja forelli (Salmo trutta L.) kudealadele taasloomise võimalikkust ja meetodeid. Töö püüab leida vastuseid küsimustele milliseid bioloogilisi ja geomorfoloogilisi tegureid peab arvestama lõhilaste kudealade loomisel või taastamisel, kui püsiv on tehtu ja mis määrab kudeala edukuse järelkasvu taastajana?

Kronolaxfiske Mörrumsan projekt pärlikarpide elu- ja kudepaikade rajamiseks Mörrumi jõel Blekinges, lõuna-Rootsis.

Lõuna-Rootsis, Mörrumi jõel viidi läbi juba kaua aega planeeritud projekt, mille eesmärgiks on pakkuda ohustatud pärlikarbile Mörrumi jões paremaid ellujäämistingimusi. Projekti sihiks oli rajada rohkem elupaiku kruusa paigutamise näol piirkondadesse Hemsjö ülemise ja alumise elektrijaama vahel. Juurdepääs piirkondadesse puudub, ja seetõttu paigaldati kruusa helikopteri abil.

Koelmualade taastamisest ja selle tulemuslikkuse hindamisest – lühiülevaade hiljutisest uuringust Taanis

Seda, et Taani riigis on midagi mäda, nentis juba Marcellus Shakespeare'i "Hamletis". Eesti forellisõbrad võib-olla juba aimavad lugedes pealkirja, mis selles kuningriigis korrast ära on. Nimelt on 98% Taani jõgedest-ojadest praeguseks kanaliseeritud ning need 2% jõgedest, mis on jäänud sirgeks tõmbamata, kannatavad omakorda suure settekoormuse all. Kui siia lisada veel laiaulatuslik kasvatustest pärineva kodustatud forelli asustamine ja arvukate paisude olemasolu, siis on arusaadav, et kohalike forellipopulatsioonide olukord pole Taanis just kõige roosilisem. Sellest tulenevalt peetaksegi rändetõketena toimivaid paise ning sobiva kudesubstraadi puudumist Taanis kõige oluliseimateks forellipopulatsioonide arvukust piiravateks teguriteks. Koelmualade taastamisega on Taanis ka viimased paarkümmend aastat aktiivselt tegeletud – hinnanguliselt on taastatud üle 1000 lõheliste koelmu-ala! Samas on väga harva põhjalikumalt uuritud, kas taastatud koelmu-alad ka oodatud rolli täidavad ning seda eriti mõne aasta möödudes.

| 0 | | 1 | Järgmised