SA EESTI FORELL

Angerja levikust Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksul 300 a. tagasi

Tänapäeva eestlasele seondub angerjas ikka kas Võrtsjärve või mere, vähem ka Peipsiga. Peaaegu täiesti on aga unustatud angerjas kui meie jõgede kala. Unustus kajastub ka ametlikus suhtumises. Kultiveeritakse vaid asustust järvedesse, unustades ära, et näiteks Võrtsjärve investeeritud angerjad ei anna taastootmist- tegu on vaid ühekordse investeeringuga, mida tuleb pidevalt korrata, et sugu välja ei sureks.

Kalakaitsest Eestis meie lähiminevikus, eriti Järvamaal

Rootsi kalandusajakirja „Fiskevarden“ 2002.a.märtsikuu numbris oli lugeda ka Eesti-ainelisi kirjutisi, neist üks kandis intrigeerivat pealkirja „2400 silmapaari kontrollivad korda sisevetel.“ Silmas oli peetud Järvamaa jõgesid ja järvi, mis olid aastail 1960-1994 antud Järva (tollal Paide)Kalastajate Klubile hallata.

Forell soolaga ja soolata

Artikli originaal ilmus ajalehes Võitlev Sõna nr. 136; 20 nov. 1984 a. Autor Ilona Sääsk

Robert Allpere on õpetanud suurema osa oma elust matemaatikat ja seigelnud pea kõik nädalavahetused, puhkuseajad mööda metsi ning jõgesid. Sealjuures oli forellipüük ettekääne ja looduses viibimise vajadus. Aeg on pöördumatu, kunagised läbielamised settinud mälestuteks. Aga tahtmine käia ja näha on vanal mehel tugev, nagu poleks vahepealseid aastaid olnudki

Jõeforelli päritolust Kesk-Eestis

Siin-seal kirjanduses on pakutud, et ajalooliselt piirdus jõeforelli looduslik levila meil vaid paari jõega Lõuna- ja Põhja-Eestis. Seevastu Kesk-Eesti jõgedesse asustas forelli inimene või pääses ta levima kalakasvandustest. Kas see siiski oli nii?

| 0 |